KUJATAA - kingornutassiaqarfiuvoq Kalaallit Nunaata kujataani

Kingornutassiaqarfiit Kujataani takornariaqarneq 2021 naavoq.

Aasaq manna takornariat siornarniit amerlanerulaarput. Tamanna soorunami nualluussuarmik peqquteqarpoq, taamaakkaluartorlu inuit amerlasuut kujataanut kingornutassiaqarfinnullu angalasimapput. Ukioq manna kingornutassiaqarfinni suliavut ilaat ukuupput.

Qassiarsummi, Igalikumi Qaqortukuluumilu allagartarsuaqalerpoq. Taakkunani sumiiffiit, qallunaatsiaat ullutsinnilu nunalerineq pillugit atuarneqarsinnaapput.

Qassiarsummi Itillimilu tulattarfiit puttasut nutaat ikkunneqarput, sanaartugassanilu suliassinneqartut periarfissaqalerunik ukioq manna Upernaviarsummi aamma ikkussissapput. Sumiiffiit taakku nunaqavissunut tikikkuminarsarniarlugit puttasut ikkunneqarput, soorunalumi aamma takornarianit atorneqarsinnaallutik.

Amerikami suliffeqarfissuaq World Ocean Observatory peqatigalugu Kujataa app-iliorpoq. App atorlugu kingornutassiaqarfinni sumiiffinni pingaarnerni illukut paasisassarsiorfigineqarsinnaapput. App-i kalaallisut, qallunaatut tuluttullu oqaasertaligaavoq akeqanngitsumilu Iphonenut Ipadinullu aaneqarsinnaalluni.

Kalaallit Nunaata kingornutassiaqarfiinni kultoori pillugu Arctivating Arctic Heritage ukiunut sisamanut ilisimatusarnikkut pilersaarusiaqarpoq. Aasaq manna suliartik pillugit Qassiarsummi Igalikumilu takutitsipput. Nassaarisimasaat nunaqavissunit soqutigineqarluarsimapput. Sulinertik ukiuni tulliuttuni marlunni ingerlateqqissavaat, piffissallu ingerlanerani nunami assaanerisa inerneri siuaagut pillugit paasisat nutaat atorluarsinnaalissavagut – Kalaallit Nunaata kujataata oqaluttuarisaaneranut tunngasut.

Ukioq manna aammaarluta sumiiffinni takornarialerisussanik ilinniartiisivugut sulisoqarlutalu; ukioq manna Qassiarsummi Aqqaluaq Frederiksen aamma Igalikumi Suuluaraq Motzfeldt sulipput. Taakku aasaq manna sulilluarsimanerinut qutsavigaagut.

Oqareernittuut aasaq manna takornariat siornarniit amerlanerugaluarlutik ”naliginnaasumik” tikittartuniit 10%-iinaapput. Naliginnaasumik akiliilutik takornariartartut Qassiarsummi 1000 missaaniittarput.

Illukoqarfinnut/pissusissamittut sanaqqitanut Kujataata paasissutissiiviinullu akiliillutik takornariartut Qassiarsummi 135-iupput Igalikumilu 94-iullutik.

Qassiarsummut takornariartunit 11,5% nunanit allaneersuupput, naalagaaffeqatigiit avataaniit.

(28% Danamarkimiit Savalimmiuniillu taavalu 61% Kalaallit Nunaanniit).

Igalikumi 1% kisiat nunani allaneersuupput.

(49% Danmarkimiit Savalimmiuniillu taavalu 50% Kalaallit Nunaanniit)

Illukoqarfiit/pissusissamittut sanaqqitat aamma Kujataata paasissutissiiviit Qassiarsummi meeqqaniit ornigarneqarnerupput Igalikumiit.

Qassiarsummi meeqqat 13-t, tamarmik Kalaallit Nunaanniit, takornariarsimapput.

Igalikumi meeqqat takornariartut marluinnaasimapput, taakkulu naalagaaffeqatigiininngaannerlutik (Danmark Savalimmiulluuniit)

Kisitsisit taakku atorlugit takornarialerinermut pikkorinnerulernissarput suinertaraarput. Sumiiffiit takornarianik sunnerneqartarnerat aamma malinnaavigissavarput illukut, nunaateqarfiit narsaatillu pisariaqanngitsumik sunnerneqaqqunagit.

Qassiarsummi Igalikumilu immikkut takornarialerisoqarneq ukiuni marlunni kisiat ingerlavoq, nualluussuup sunniinerata nalaani.

Nalilersuinitsinni ukiuni tulliuttuni pitsannguutaasinnaasunik eqqartuivugut.

Ukiup tullissaa pilersaarusiorlugu aallartereerparput; pitsannguutaasinnaasut aamma tikikkuminarsaataasinnaasut.

Aasaqqinnissaanut qilanaarpugut.

 

 

Nunaminertat tallimat toqqarneqarsimapput, taakku nunaminertat inuit suliaanik sunnigaattut takutitsimmata. Nunalerineq piffinni marlunni tamaani ingerlanneqarpoq - ullutsinni nunalerineq taavalu qallunaatsiaat nalaani nunalerineq.