Kalaallit Nunaani nunalerineq

Kalaallit Nunaanni nunalerineq – piffinni marlunni

 

Nunani issittuni Kalaallit Nunaat siullersaalluni nunalerinermik eqqussivoq. Tamanna pivoq qallunaatsiaat Kalaallit Nunaannut inooriaasertik nassarlugu nunasimmata.  

Qallunaatsiaat tammarnerisa kingorna Kalaallit Nunaanni ukiut 300 missaanni nunalerinermik ingerlatsisoqanngilaq.

Nunalerineq nutaajunerusoq aallartippoq Hans Egede-p tikinneraniit ukiut 60-t qaangiummata. Qaqortup tunngaviliisuata Anders Olsen Norgemiuusup takusinnaasimavaa nunalerinermut periarfissat Norgemut assingusut. Anders Olsen soraarninngorami nunalerisutut aallartippoq.

 

Ukiuni 125-ni annerusumik nersutaateqarneq ingerlanneqareersoq savaateqarneq eqqunneqarpoq. Ullumikkut Kalaallit Nunaanni savaateqarneq nunalerinermi tunngaviuvoq.

Nunarsuarmi kisiartaallutik Kalaallit Nunaanni Inuit piniartuunermiit nunaatilinngorput.

 

1721-MIIT KALAALLIT NUNAANNI NUNALERINEQ

Kalaallit Nunaanni naatitsisarneq 1721-mi Hans Egede-p Nuup Kangerluanut tikinneraniit aallartissimavoq. Sineriammi najugaqarfiit, niuertoqarfiit, ajoqersuisoqarfiillu pilersinneqarmata europamiut naatsiiveqariaasiat naatitsisariaasiallu eqqunneqaqqipput.

 

Aallaqqaataaniit nunalerineq marloqiusaasimavoq; uumasuuteqarneq (nersussuit, hiistit, puulukit, kukkukuut, savat savaasarpassuillu) aammalu naatsiivilerineq (naatitat assigiinngitsut).

Tamakkunani pissarsiat kalaaliminernut inuussutissanullu tikisitanut tapertatut atorneqartarsimapput taamaasillutillu qallunaaminertugassaqartarlutik.

 

1721-miit 1906-p tungaanut piffiit marluinnaat annertunerusumik nunaateqarnermik ingerlatsiviupput: Anders Olsen 1783-mi Igaliku/Gardar-imi nunaateqarneq eqquteqqippaa taavalu 1880-kkunni Narsami – qallunaatsiaqarfikup Dyrnæs-ip eqqaani, nersutaateqarneq aallartinneqarsimalluni.

 

Narsami Igalikumilu nunaateqarnermik ingerlatsimanermut tunngasunik allassimasuutivut ikittuararsuugaluartut paasinarpoq nersutaateqarneq pingaarnertut ingerlanneqarsimasoq. Igalikumi 1800-kkut qiteqqunnissaasa tungaanut savaqaalussimavoq. 1906-p tungaanut nuna tamakkerlugu savaasat 100-t savallu 20 missaanniittut pigineqarsimapput.

 

1906-1976-mut nunalerineq

 

Danskit naalakkersuisuisa kissaatigaat savaateqarnermik misileraasoqassasoq. Misileraanermi ingerlatsisussatut toqqarneqarpoq Jens Chemnitz Narsaq Kujallermi palasiusoq. 1906-mi Savalimmiuniit savat siulliit 11-t tikipput, arnavissat 9-t angutikuluullu marluk; 1908-mi savat 8-nik ilaneqaqqipput.

Taamaalilluni tunngaviusumik savaateqarneq aallartisarneqalerpoq. Danskit naalakkersuisuiniit siullermik annikitsuinnarnik aningaasaliisoqarpoq.

1915-mi danskit naalakkersuisui aaliangerput misileraaneq annertusissasoq. Løjtnant Lindemann Walsøe misileraanermut pisortanngorpoq 1915-milu savaateqarfik Qaqortoq pilersippaa savanillu 175-nik angutikuluullu tallimat Islandimiit tikisitsilluni.

 

Savat sungiussiniaqqaarnerat peqqutaaqataalluni ukiut siulliit amerliartornerat kigaatsumik ingerlavoq. Kalaallit akileeqqaanngikkaluarlutik savanik uummasunik taarsigassarsisarput. Savat taarsigassarsiarineqartut amerlaqataat kinguaavinik taarserneqareersimassapput ukiut pingasut iluini.

Savaateqarfimmi ilinniartut nunalerineq, uummasuuteqarneq savat inaanik ivigaasivinnillu sanaartorneq ilinniarpaat.

Ivikkat angerlaasorneqarput, Narsaq 1939-42, ass. K.N. Christensen

 

Nunaateqarnerup annertusarneqarnerata immikkoortuanik aappaattut taaneqarsinnaavoq, kangerluit qinnguini qallunaatsiaat nunaatigisimasaannik nangitsineq.

 

Savaateqarfimmi ilinniartuusimasoq Otto Frederiksen ilaquttani ilagalugit 1924-mi Qassiarsummut nunasippoq, kalaallinit siullersaalluni savaateqarnerinnarmik inuussutissarsiuteqalerluni.

1935-mi Kalaallit Nunaata kujataani savaateqarfiit 24-nngorsimapput savallu 6.691-iullutik.

Igaliku 1940'kkunni, ass. Louis A. Jensen

 

Piffissami 1924-miit 1948-mut nunaatillit savallu amerlipiloorput. Tassunga siullertut peqqutaavoq kangerluit qinnguini nunaateqarfiit annertuut pilersinneqarnerat. Tullertut piniartut/aalisartullu saniatigooralugu savaateqartut ima amerlatigilersimapput savaateqartut pingajorarterutaanik amerlassuseqalersimallutik.

Sorsunnersuup kingulliup nalaanni Danmark-imiit pilersorneqarneq unimmat kalaallit imminnut pilersornissaminnut annertuumik piumasaqalernerat peqqutaalluni savaateqartut amerlipiloorput; aammalu nunaatilittut aallartinnissamut periarfissat pitsanngoriartorlutik.  

 

1960-kkut qiteqqunnissaasa tungaanut agguataarnerat taamatut inissisimapput. 1966-mi savat amerlanerpaaffimminiikkamik 48.000 ataatilaarlugit amerlassuseqarput.

Sorsunnersuup aappaata kingorna nersussuit aamma amerlilaarput. 1948-mi amerlanerpaafimminni 98-iupput, kingorna ikiliartuinnarlutik 1974-mi nungupput.

Igalikumi nersussuit 1938, ass. Louis A. Jensen

 

Kaniinat, nerlerit aamma tuttut uummasuutitut misileraatigineqartarsimapput, taakkunanilu tuttuuteqarneq kisimi iluatsippoq.

 

1948-49-mi ukiorlummat paasineqarpoq uummasuuteqarneq mianersorfissaqartoq. 1966-67-milu ukiorlorujussuarnerata kingorna nunaateqarneq pingajussaa aaqqissuussiviginiarneqalerpoq.

 

1976-p kingorna nunaateqarnermik siuarsaaneq

1975-76-mi ukiorlorujussuaqqinnera allannguutinik malitseqarpoq, taannalu allannguut ullumikkut nunaateqarnerup killiffianut sinaakkusiisuuvoq; 1975-mi Savaatilissat Ilinniarfiat nunalerinermut misileraavimmi Upernaviarsummi aallartinneqarpoq 1976-milu Nunalerinermut Misileraavik imminut pigilerpoq.    

Oluf Kleist, narsaatilerineq Itilleq, 1960 miss.

 

1982-mi ukiuni qulini siuarsaanissamut pilersarusiarsuaq aallartinneqarpoq. Savaateqarnerup patajaatsumik ingerlanissaa, narsaasiornikkut nerukkaatissanik nammineq pilersornerulernissaaq, maskiinanik atortorissaalerneq allallu suliniutit piviusunngortinnissaannut annertuumik taperserneqarput..

1976-miit pilersaarutit ilaagaat neriniartitsivinnik nalunaarsuineq. Neriniartitsiviit tamarmik immikkut naasoqassusaat misissorneqarput misissuinerillu taakku aallaavigalugit nunamut nungullaataanngitsumik savaqarsinnaassusaat amerlassusilerneqarlutik.

 

1976-miit nutarsaanerup kinguneri ersaripput

-                     Savat amerlassusaat siornatigut allanngorujussuartartoq maanna aalaakkaanerulerpoq.

-                     Savaatillit ikiliartorusaartut 1980-p kingorna aamma aalaakkaanerulerput.

-                     1977-miit narsaatit arfinileriaammik annertusipput. Maskiinatigut atortorissaarnerulernerup kingunerisaannik kussiorneq narsaasiornerlu                 ajornannginnerulerpoq.

 

Ullumikkut Kalaallit Nunaata kujataani 36-nik savaateqarfeqarpoq, nersussuaannarnik ingerlatsisoq ataaseq taavalu tuttuutilik ataaseq. Nuup kangerluani savaatilik ataasiuvoq.